Raamat "Halloo, 80ndad!" + 5 postkaarti
Raamat "Halloo, 80ndad!" räägib asjadest ja nähtustest, mis eksisteerisid 30-40 aastat tagasi. Ajaliselt see polnudki nii ammu, kuid see oli ikka täiesti teine maailm. Väga paljud asjad olid erinevad seetõttu, et elasime hoopis teises riigis - Nõukogude Liidus. Tuginedes oma lapsepõlve mälestustele pani Tarieli kirja 72 asja ja nähtust tollest ajast, Olivia joonistas juurde 50 illustratsiooni.
Me loodame, et see raamat on huvitav lastele, kuid pakub rõõmu ka vanematele ja vanavanematele, kes seda koos laste või lastelastega lugedes saavad meenutada oma nooruspõlve ning rääkida juurde, millinse see elu tollal ajal oli.
Lood jutustas Tarieli Lipartia.
Pildid joonistas Olivia Lipartia.
Kujundas Lii Lensment.
Toimetas Jana Kuremägi.
Raamat on kõvakaaneline ja selles on 126 lehekülge.
Suurus: 21x21 cm.
Mõned arvamused meie raamatu kohta:
„Kuigi 80ndad pole minu põlvkonna jaoks enam kaugeltki lapsepõlveaeg, on ikka tore heita pilk kümnete aastate tagusesse maailma. Ning teha seda teadmisega, et nimetatud ajastut iseloomustavad asjad ja teod on loodetavasti kadunud meie elust igaveseks.“
David Vseviov, ajaloolane
„Rännak Tarieli ja Olivia ajamasinaga tõi südamesse mõnusa sooja surina – 80ndad oli minu muretu lapsepõlv. Mälupildid viisid mind tagasi Nõmme ja Põlva lapsepõlveradadele, iga peatükk sai isikliku näo: taksofon oli putka Särje ja Laane nurgal, raadio Luksemburg vanaisa Ago sahisev aken maailma, sahtlis avanes lõhnav nätsupaberikollektsioon ja hammaste külge kleepus kamašokolaadi – õnnistav teraapia, mida soovitan kõigile.“
Tanel Veenre, ehtekunstnik
„Vanematele inimestele on 1980ndad noorusaeg, aga neile, kes on sündinud juba 21. sajandil – kauge minevik. Sama kauge kui rehetare, vokk ja käsikivi. Mäletades ja lugusid jutustades hoiame kõige paremini Oma Lugu ning see raamat teeb seda parimal moel, lisades värvilisi mosaiigikilde meie minevikku: kellele tuletab noorust meelde, kellel aitab avastada juba kadunud maailma.“
Marju Kõivupuu, kultuuriloolane
„Väga asjalik "väikese ajaloo" raamat, mis seletab kiitmata ja kirumata nõukogude aja eluolu märgilisi nähtusi. Huviline laps saab siit ohtralt jutupunkte (vana)vanemate nostalgiaradadele viimiseks.“
Margo Matsina, Raamatukoi
„Tere tulemast Nõukogude Liidu veidrasse argipäeva, hea noor inimene, kes sa oled sündinud juba nutitelefonide ajastul! Kui sa seda raamatut loed, saad veidigi rohkem aru oma vanemate sugulaste arusaamatutest juttudest WC-paberi, sabas seismise ja Brežnevi kõnede kohta. Ehk hakkad isegi mõistma neid, kellel siiamaani on vannitoakapis tubli varu mitukümmend aastat vana pesuseepi? Tarieli Lipartia viib su hoole ja armastusega, iga su küsimust ennetades omaenda lapsepõlve, mis on imelik, põnev ja täis lusti – ennekõike ongi see väga tore lugemine! Lugudega kaasas käivad Olivia Lipartia armsad ja fantaasiarikkad illustratsioonid aitavad su mõttel paremini sellesse aega ja ilmselt ehmatavad oma tõepärasuses vanemaid inimesi: Dihlofossi lõhn tikub nagu ise ninna!“
Mihkel Kaevats, luuletaja
„Mul on Tarieli ja Olivia raamatule koht juba olemas. Peidan selle pööningukastide vahele, et lapselapsed ja lapselapselapsed, kui need kunagi peaksid tulema, saaksid dekodeerida, mida (vana)vanaisa ja (vana)vanaema omal ajal kassettide, krapi, makramee, fotosuurendi ja ilmutatud filmirullidega, rinnamärgivaiba ning nätsu- ja kommipaberikoguga tegid. Peab vaid lootma, et tulevikus pööningutel, kui neid üldse leidub, veel mängitakse krimihõngulisi põgenemise- ja peitmisemänge. Vähemalt on selleks ajaks katusealustest kindlasti kadunud torkiv klaasvill.“
Raul Oreškin, Voronja galerii peremees, kolumnist ja kirjanik